Kuidas saada Vanemaks Vennaks või Õeks?

MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde eesmärgiks on luua sõprussuhe täiskasvanust vabatahtliku ja tuge vajava lapse vahel. Vabatahtlik ja laps kohtuvad regulaarselt vähemalt korra nädalas põhimõttel, et mõlemal oleks vahva ja põnev. Meie vabatahtlikud on vähemalt 18-aastased.

MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde vabatahtlikuks saamine käib samm-sammult:

1. Kui oled huvitatud programmi tegevusest, siis tule infoõhtule, mis toimub 29. septembril kell 18.00 Korp! Sakalas (Veski 69). Täpsema info leiad siit: https://www.facebook.com/events/1041184895900848/.
2. Infoõhtul saad täita lühikese küsimustiku koos oma andmetega, mille alusel võtame Sinuga edaspidiselt ühendust. Kui Sul ei ole võimalik infoõhtule tulla, siis kirjuta julgelt MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde meilile (vanemvendvanem6de@gmail.com) ning me saame leppida kokku personaalse kohtumise.
3. Edasi palume Sul esitada oma CV ja motivatsioonikirja ning täita enesekohase küsimustiku.
4. Seejärel toimub oktoobri lõpus või novembri alguses (kuupäevad selguvad lähiajal) kahepäevane koolitus väljaspool Tartut. Koolituse läbimine on kohustuslik. Kahepäevasel koolitusel, mille viivad läbi professionaalsed koolitajad (12 akadeemilist tundi) ja praegused organisatsiooni vabatahtlikud, toimub ka lõbus omavaheline tutvumine ning veedame üheskoos meeldejääva ja mõnusa nädalalõpu looduskaunis paigas.
5. Kui koolitus on läbitud, siis toimub Vanema Õe või Venna kokkuviimine tema uue sõbraga. Murede ja rõõmude korral on olemas mentorlusprogramm, mis tähendab, et igal uuel vabatahtlikul on oma mentor, kelleks on programmi pikemaajalisem vabatahtlik. Mõistagi võite alati pöörduda ka vabatahtlike koordinaatorite poole, kes teid aitavad ja toetavad igal ajal.  
6. Organisatsiooni vabatahtlikuna saate üheskoos oma väikese sõbraga võtta osa paljudest organisatsiooni korraldatud ja laste poolt oodatud üritustest ja koosviibimistest ning osaleda organisatsiooni muudes tegevustes.
   
   

Tule MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde infoõhtule, saa osa entusiastlikust, rõõmsameelsest ja sõbralikust organisatsiooni vabatahtlikkonnast!

Diana & Sheryl
 

Sõprus, mis toetab paremat homset! 

Üliägedad vabatahtlikud aprillikuu kevadkoolitusel.

Meenutusi laagrist

Laagrist on möödas juba rohkem kui kuu ning hea on meenutada selle suve üht suuremat ja vahvamat sündmust. Taevaskojas veetsime lastega kaks pikka päeva, kuhu mahutasime lõbusaid tegevusi, samas jäi ka aega omavahel suhtlemiseks ning sportmängudeks. 

Laagrisse saabumisel jaotasime kõik tubadesse, jagasime kätte laagrisärgid, tutvusime omavahel ja tegime koos laagrireeglid. Tore oli koos meisterdada laagrilippu ja seda siis koos pidulikult heisata. Laagris osales meid parajalt palju: igaüks tutvus mõne uue vabatahtliku ja/või lapsega, samas jäid nimed lõpuks peaaegu meelde.

Enne lõunat orienteerusime ja lahendasime võistkonniti ülesandeid: maitsesime pimesi šokolaade ja püüdsime maitse järgi neid ära arvata, korjasime loodusest esemeid (kes tõi käbi, kes sambla, kes armastuskirja mõnest teisest laagriajast), lavastasime fotosid märksõnadega: looduslaps, parim sõber, lõbus tuju, lemmikloom, püramiid ning seletasime sõnu, hoides suus korki. Orienteerumisele järgnes ühine meeskonnamäng - nii suured kui ka väiksed, nii poisid kui ka tüdrukud mängisid jalgpalli - kes kaasa joosta ei soovinud, sai kaasa elada ja oma lemmikutele pöialt hoida. Jalgpalliplatsi ääres tegid paar vabatahtlikku lastele näomaalinguid: laagri pisimast tüdrukust sai Hello Kitty ja ühest julgest poisist Batman, põskedele ja kätele maaliti veel lilli, liblikaid, mesimummusid, jänkusid jne. 

Õhtul süütasime lõkke, grillisime ja laulsime koos. Korraldajate soov oli pakkuda sundimatut õhkkonda ja piisavalt laia tegevuste valikut nii lastele kui vabatahtlikele. Nii juhtuski, et mõned käisid jalutamas, teised grillisid vahukomme või mängisid sportmänge. Veidi rikkusime öörahu ja magama saime lapsed plaanitust natuke hiljem - kõik mängud olid ju veel pooleli. Hommikul tuli aga ärgata ja päeva alustada vahva lühimatkaga Taevaskotta. Nii palju oli meie seas neid, kes polnud seal veel käinud ja imetlesid kaunist ümbrust, mille lähedal me laagrit pidasime. Matkalt naastes saime kahe vabatahtliku juhendamisel õppida tegema tervislikke ja maistvaid smuutisid ning meisterdasime külmkapimagneteid. 

Enne koduteele asumist andsime pidulikult kõigile tänukirjad, sõime maitsvat torti ja veetsime veel viimased lõbusad hetked selle armsa seltskonna keskel. Me saame varsti jälle kokku, juba järgmistel sündmustel!

Järgmiste koosolemisteni!

Külli

Viimased usinad laagri ettevalmistused

Mõned päevad enne laagrit käisid korraldusmeeskonnal veel viimased hoogsad ettevalmistused. Nädal enne laagrit võis näha meie rõõmsameelseid ja hakkajaid vabatahtlikke Tartu Raekoja platsil kohvi ja küpsiseid jagamas ning meie tegevust tutvustamas. Rõõm oli kogeda, et inimesed võtsid meid lahkelt ja soojalt vastu. 

 

Laagri korraldusmeeskond kohtus enne laagri toimumist regulaarselt, et koguda viimaseid põnevaid ideid ning arutada kõik oluline üksipulgi läbi. Meil on hea meel, et kõik sujus nobedalt ja nädal enne laagrit oli  jäänud teha veel vaid pisikesed asjad, näiteks laagrilipp oli vaja valmis õmmelda ja kommipoes kommidel järel käia. Proovisime ka töötubadeks harjutada, neid ise läbi tehes. Ootusärevus oli suur ja lapsi ning vabatahtlikke ootasid mitmesugused väga vahvad üllatused ja tegevused. 

 

Lapsed tõesti ootasid algavat laagrit, selle tõestuseks on ühe meie väikese õe armas luuletus. 

 

Et osalejad oli tulemas vanuses kolmest kuni kolmekümneni ning tulemas oli nii poisse kui  tüdrukuid, siis osutus tegevuste läbimõtlemine väga põnevaks: kas meil on piisavalt tegevusi nii poistele kui ka tüdrukutele, kuidas kaasame kõige nooremaid, kas kõik tegevused on kõigile ühtviisi kaasahaaravad ja jõukohased. 

 

Eesmärgiks oli pakkuda lastele ja vabatahtlikele meeldejääv laagrikogemus ning võimalus veeta üheskoos mõnusalt aega. Kogu laager sai toimuma tänu sponsoritele ja tegusatele vabatahtlikele!

Heakorrapäev loomade varjupaigas

Kui mul paluti juunikuu üritus korraldada, siis mõtlesin  kohe, et see võiks kuidagi loomadega seotud olla. Sellest siis tekkis ka idee külastada Tartu koduta loomade varjupaika. Ei olnud kahtlustki selles, et vabatahtlik töö on Vanem Vend, Vanem Õde vabatahtlikele südameasjaks  ning et heateod pole nende jaoks midagi uut ega võõrast.  Seepärast polnud ka üllatav, et idee varjupaika külastada võeti hästi vastu ning et ka edaspidi läks korraldamisega kõik sujuvalt.

13. juuni oli väga soe ja ilus päev ning mul oli hea meel, et inimesed olid valmis oma vaba aja pühendama loomadele, kelle vastu elu ei ole just kõige heldem olnud. Kolm tundi möödus väga kiiresti. Selle aja jooksul puhastasime koerte ja kasside asemeid, jalutasime koerte ja küülikuga ning loodetavasti tegime ka varjupaiga töötajate elu natuke lihtsamaks. Kõik lemmikloomad vajavad tähelepanu, hoolt ja armastust ning meie eesmärk oli seda neile pakkuda.  Kõige väiksem osaline Kenor näiteks mängis ja tegeles kokku umbes paarikümne kassiga ning meil kõigil oli nii armas vaadata, kuidas laps neist hoolib. Kenori vanem õde Marigi tõdes, et Kenori eelistusel tegelesid nad kõige enam kassidega, kes läksid kõigile vabatahtlikele hinge. „Eriliselt meeldis Kenorile väike kollane kassipoeg, kes veetis põhiliselt oma vaba aega mööda puuri üles ja alla ronimisega. Kiisupoeg oli lausa nii vahva, et Kenor oli valmis helistama oma emale, et küsida, kas ta võiks vahva väikese kassi koju viia,“ meenutab Mari.

 

 

Üleüldse näitab see, kuidas me kohtleme endast nõrgemaid ja abitumaid, inimese kohta väga palju ning jääb vaid üle tõdeda, et Vanem Vend, Vanem Õde programmis on väga suure südamega inimesed! Üritusele panime punkti väikese grilliga Tartu seikluspargis. Tegus päev oli kõiki ära väsitanud, kuid see oli selline hea ja rahulolev väsimus, mis annab märku, et on midagi head korda saadetud :) „Puuride korrastamine võttis küll palju aega ja vaeva, kuid lõpuks oli tore vaadata, kuidas suurem osa kasse tõmbasid ennast oma värsketes pesades rahulikult kerra,“  tundis kasulikust päevast healtmeelt ka Mari. Rõõm tehtud tööst oli kõigil suur!

 

 

Eliise Poolma

 

Laste ootused "Vanem Vend, Vanem Õde" laagrile

Lisaks sellele, et meie meeskonna tublid vabatahtlikud juba aktiivselt laagri korraldamisega tegelevad,  teavad ka meie väikesed sõbrad juba täpselt, millal ja kus toimub selleaastane „Vanem Vend, Vanem Õde“ suvelaager ning ootavad seda särasilmse õhinaga. 

 

Enne laupäevaõhtust Eurovisioonimöllu olid mõned meie projekti lapsed, kes elavad hetkel asenduskodus, rõõmuga nõus oma laagriootusi jagama.

 

Küsimusele „Mida sa laagris teha tahaksid?“ tuli palju vastuseid ja veel rohkem siiralt rõõmsat emotsiooni. Esimese asjana hõikasid nooremad lapsed kohe, et tahaksid oma Vanema Venna/Õega mängida! Mängul on lapse elus ja arengus oluline roll, kuid veelgi olulisem on, kui laps saab mängida koos oma täiskasvanust sõbraga, kes on sel hetkel 100% kohal ainult tema jaoks. Sellised mängimise-kohtumised on alati rõõmsad sündmused, mida meie noored sõbrad väga ootavad.
Kui vestlusringi ka veidi vanemad lapsed tulid, vastasid nemad, et tahavad sporti teha ja matkata. Mõned neist on juba Taevaskoja looduses käinud ja teavad väga hästi, et see on ideaalne koht mõnusaks matkaks või jalgpalli mänguks. Linnatänavatel pole ju sugugi nii huvitav matkata ja jalgpalli oleks ka tore vahelduseks koduõuele kuskil mujal mängida, eriti veel kui saaks teha suured meeskonnad ja vaadata, kes on osavamad, kas lapsed või nende Vanemad Õed/Vennad.

 

Lastelt küsides, kas õhtul pärast mänge ja matku grillida ka võiks, tuli vastuseks ühest suust: „Jaaa!“, ning et grillimise kõrvale võiks ka laulda, vestelda ja lõkke ääres vahukomme küpsetada. Sellistel mõnusatel olemistel saavad meie väikesed sõbrad rääkida kõigest, mis on oluline või südamel, ja lähedus oma Vanema Õe/Vennaga muutub kindlasti veelgi suuremaks ja siiramaks.

 

 

Meie logo

Ühel aprillikuu päeval tulid meie tublid vabatahtlikud kokku, et arutada, tol ajal veel projekti, kuvandit - millised saavad olema meie põhilised värvid, kuidas näeks välja meie logo jne. 

Meie logo algidee autoriks on meie Vanema Venna, Priidu pisitütar Elinor, kes tegi lasteaias ülikihvti pildi. Värviderohkel pildil moodustavad tema pisikesed jalajäljed kirju liblika. Elinori kunstiteos andis inspiratsiooni meie logo loomisel. 

Logol pisike samm, mis liigub kõrvuti suurema jalajäljega, sümboliseerib justkui vabatahtliku ja lapse ühist sõprussuhte ja teekonda parema tuleviku poole. Väärtustame ja märkame iga pisikest sammu, et tulevik oleks rõõmsam ja võimalusterohkem. 

Väikse Elinori jalajäljed

Kuna logo on nii mitmevärviline, siis jagame teiega ka nende värvide tähendust meie jaoks. Punane taust tähistab meie kirglikku suhtumist ja eesmärgikindlust oma väikestesse sõpradesse uskumisel ja toetamisel. Rohelised jalajäljed sümboliseerivad nii tingimusteta sõprust ja noorust kui ka stabiilsust ja kasvu. Kollase liblika keha näitab meie elurõõmu, optimismi ja südamesoojust. Meie logol ühinevad armsad jalajäljed valikuvabadust ja lapsemeelsust tähistavaks liblikaks. 

MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde logo

Idee oli olemas, nüüd oli vaja leida professionaalne teostus. Meile tuli appi OÜ Ruut Disaini abivalmis meeskond, kellega oli tõeliselt meeldiv koos töötada. Logost valmis mitmeid suurepäraseid variante, millest valiku tegemine osutus äärmiselt raskeks. 

Ruut Disaini büroost väljudes olime uuest logost tõeliselt vaimustuses!

Diana & Sheryl 

 

Südamlik tänu toetajatele

Head Toetajad, oleme siiralt tänulikud teie panuse eest! 

Tänu teie toetusele said 9 last endale särava eeskuju ja Vanema Venna või Õe. Meil on rõõm teatada, et annetajaid oli kokku 25 ning toetused varieerusid 3-300 euroni. Annetusi kogunes kokku 946 eurot.

Aitäh Hendrik Roland Helm, Liisa Perk, Anne Mätlik, Ave Rosenthal, Hanna Alajõe, Külli Park, Imbi Suun, Mari Anton, Märt Riim, Lisanna Pertens, Liisa Kaber, Kaisa Karron, Kaire Lusti, Kristel Altosaar, Priit Paide, Helena Möldri, Sigmar Muuga, Liine Jänes, Krista Aidak, Pille Tisone, Toomas Ginter, Mattias Lill ja Edwin Gielen abi ja toe eest!

Eriti suur tänu Taevaskojale külalislahkuse ja vastutulelikkuse eest!

Suur aitäh Lions Klubile, et usute meisse ja annate panuse meie programmi arengusse!

 

“Et ka meie ühiskonna nõrgemal positsioonil olevad lapsed saaksid endale rõõmsama lapsepõlve, kellelgi, kes neid kuulaks ja eeskuju, mida järgida, kui aeg neil endil iseseisvaks saada..”