Teisipäev, 8. november 2016

Vabatahtlike sügiskoolitus 2016 - Kadri Mootse muljed.

29. ja 30. oktoobril toimus Ülenurme Pere- ja noortekeskuses MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde uute vabatahtlike koolitus. Võin ausalt öelda, et minu süda tuksus küll esimese koolituspäeva hommikul kiiremini kui muidu. Ruum täis inimesi, kes on sulle võõrad, kuid kel kõigil on siiski midagi ühist- soov aidata ja ühiskonna heaks päriselt midagi ära teha. Koolituspäev algas sellega, et saime üksteisega natukene rohkem tuttavaks ja igaüks sai ka oma ootused ja küsimused, millele kindlasti vastust soovib, kirja panna. Pean tunnistama, et ma pole kunagi armastanud uues seltskonnas end tutvustada, see on minus alati pisut hirmu tekitanud, kuid sel korral oli kõik kuidagi isemoodi, kuidagi loomulik. Muidugi võime selle eest kiita koolitaja Lea Voltrit, kes oma siiruse, naljatleva ja natuke üleannetu olekuga tutvumise väga lõbusaks tegi. Lea rääkis meile põhjalikult ka sellest, kuidas lastega töös hakkama saada, jagas näpunäiteid ja õpetussõnu. Ta rääkis asjadest täpselt nii, nagu need päriselt on. Väga raske on edasi anda seda atmosfääri, mis koolitusruumis valitses. Koolitajad ja vabatahtlikud tõesti lõid oma olekuga kuidagi eriti hea õhkkonna.
Esimese päeva teises pooles saime põhjalikuma ülevaate sellest, mida programmis osalemine siiski täpselt tähendab, ja kuulsime teiste vabatahtlike lugusid. MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde pikaaegne vabatahtlik Anna Maria julgustas meid olema avatud ja julgema abi küsida. Üleüldse tekkis juba esimese koolituspäeva lõpus hea tunne südamesse. Tunne, et sa pole üksi, ja su ümber on inimesed, kelle poole sa tõepoolest võidki oma (enda arust võib-olla tobeda) murega pöörduda.
30. oktoobri hommikul sõitsime koolituskohta justkui üks pere. Nüüd oli hirmutunne elevusega asendunud, sest me ju kõik teadsime, et ees ootab laste ankeetidega tutvumine ja endale väikese sõbra valimine. Kuidas leida kõigi nende laste hulgast just see, kellele sinul on midagi erilist anda. Lõpuks sain ma aru, et kogu paanika oli põhjuseta, sest tegelikult tunned sa selle õige sõbra kohe ära või läks mul tõesti kuidagi eriti lihtsalt.

Mina lahkusin koolituselt küll ainult eriti positiivsete emotsioonidega. Ma olen rohkem kui südamest ja siiralt õnnelik, et ma saan olla osa millestki nii suurest. Ma olen tänulik inimestele tänu kellele ma MTÜst Vanem Vend, Vanem Õde juhuslikult kuulsin (jep, Facebook tõi mind Teie juurde). Ma olen tänulik, et ma sain tutvuda inimestega, kellel on sära silmis ja südames tahe midagi muuta. Te olete kõik erilised ja tean, et üheskoos suudame suuri asju ära teha!
Kadri Mootse

Koolituse sponsorid:
   Rendibuss                    

Kolmapäev, 21. september 2016

Meenutusi MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde suvelaagrist 2016



Ajal, mil vaikselt hakkab sügis ligi hiilima, on mõnus meenutada päikeselisi hetki suvest. Juulikuu viimaseks nädalavahetuseks tellisime ilmataadilt ideaalse suveilma, sest Tigete Puhkekeskuses sai toimuma vanemate vendade, õdede ning meie nooremate sõprade suvelaager.  

10 põhjust, miks MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde suvelaager oli (minu) parim sündmus sel suvel:

1   1. Me saime teha täpselt sellise laagri, nagu meie tahtsime! Laagri korraldasid algusest lõpuni meie oma vabatahtlikud. Korraldamise protsess oli tore ja väljakutseid pakkuv, sest iga üks sai kaasa lüüa just selles valdkonnas, mis talle huvi pakkus. Näiteks Priit, Hedi ja Valerija leidsid laagrile suurepärased sponsorid ning pildil olev tegevusmeeskond nuputas laagriks kõikvõimalikke tegevusi ja mänge. 

1   2. Kõik ei lähe nii, nagu planeeritud – ja see on super! Eelnevalt oli paika pandud päevakava ja täpselt tegevused. Kohapeal loksus aga elu paika nii, et ühiste tegevuste vahel koorisid ühed kartuleid, teised mängisid tagaajamist või jalgpalli, meisterdasid, ajasid juttu jne. Piisavalt oli vaba aega, et nautida ka lihtsalt ilusat ilma ja maal olemist. 


1 3. Parim sotsialiseerumise viis on kartulite koorimine! Kuna kahekümnele inimesele kulub ikka päris palju kartuleid, siis lapsed ja vabatahtlikud tõttasid kokale appi. Vabatahtlikest koorijatest puudu ei tulnud!


4. Kui juba toidust juttu tuli, siis võin täie kindlusega öelda, et meil oli parim laagrikokk- Maiken Sulg! Tõeliseks hittsöögiks sai kartulid ja hakkliha kaste! Kui alguses kartsime, et kaks suurt potti kartuleid ja kastet on liiga palju, siis peale natuke ringi jooksmist, olid lapsed köögis ning potid söödi tühjaks nii, et sööki isegi ei tehtud soojaks. Ja kas pole hommikul mõnus ärgata, kui maja on pannkoogi lõhna täis!?

5. MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde suvelaagris käis jõuluvana! Jah, päris ehtne valge habeme, punase kuue ja lühikeste pükstega jõulumees. Ta oli parasjagu seal kandis suvepuhkusel kui mõtles meie juurest läbi astuda. Talvel on tavaliselt jõuluvanal kiire, kuna peab jõudma paljude lasteni, kuid seekord oli tal aega küllaga. Lapsed said jõuluvanaga pikalt vestelda ning lisaks väikesele etteastele, küsis ta ka lastelt, mida nad jõuludeks soovivad. Tundub, et päkapikud juba tegutsevad. Lapsed olid oma etteastetega loomingulised – näiteks Liis esitas oma loodud luuletuse ja Karl tegi kümme kätekõverdust. Suur tänu jõuluvanale ja Koduekstra, kes aitas jõuluvanal keset suve kingikotti täita!




      
       6. Jõuluvana ei tulnud küll saaniga, kuid hobused olid tal kaasas küll. Erinevalt jõuluajast sai iga laps ka hobuse ja  poniga ratsutada. Hobuse selga istusid isegi paar vabatahtlikku, kes seda esmalt pelgasid. Ära sõitis meie moekas jõulutaat aga mootorrattaga.

c    7. Fantastiline seltskond! Vanem õde, kes liitus laagriga veidi hiljem, ütles: „Hetkest, mil ma siia jõudsin, ei saa ma naeratust näolt, sest teiega on niiiii tore!” Positiivne energia, mida  meie vanemad õed, vennad ja lapsed kiirgavad, on raske kirjeldada, seda tuleb ise kogeda.

6     
      8. Paari lapse jaoks oli see elu esimene laager või ainuke kord suve jooksul kui ta sai linnast eemale. Näha laste näol siirast rõõmu, on täpselt see, mis tuletab meelde, miks meie -  vanemate vendade ja õdede -  roll on nii oluline!

     9. Kui panna ritta laste lemmiktegevused, siis need oleksid ilmselt näiteks järgmised: veepommidega võrkpall (nii mõnus on ju pärast olla märg ja liivane), näomaalingute tegemine (lõpuks käisid peaaegu kõik ringi Spidermani, HelloKitty või muu tegelasena), vahukommide küpsetamine, disko, Priidu mootorratta seljas turnimine.

     10. Ja tegelikult kõige olulisem punkt – nii hea on näha, et vanemad õed/vennad ja meie nooremad sõbrad ongi just kui päris õed- vennad. Mitte ainult vanem õde/vend ei muretse ja hoolitse oma väikese sõbra eest, vaid ka vastupidi. Kallistusi jätkus muidugi kõigile! 




Päikeselist sügist!

Diana