reede, 17. november 2017

Vabatahtlike koolitus

Ühel oktoobrikuu nädalavahetusel, täpsemalt 28.-29. oktoobril, toimus sellesügisene MTÜ Vanem Vend Vanem Õde vabatahtlike koolitus.

Väike, kuid mugav minibuss ootas osalejaid laupäeva hommikul Vanemuise teatri juures, et kõiki Ilbu puhkemajja viia.
Sinna jõudes jagati vabatahtlikud tubadesse ning pärast põgusat majaga tutvumist koguneti esimesele korrusele ringi istuma, et kuulata tervitussõnu. Seejärel sai alustada avapauguga – Lea Voltri koolitusega.

Lea jättis kahtlemata vabatahtlikesse jälje, kuna ei ei kõhelnud rääkida ka tõsielulisi juhtumeid Eesti peredest, millest mõned võisid lausa ihukarvad püsti ajada. Samuti viis Lea läbi ka mitmeid aktiivseid mänge - esimese puhul pidi igaüks leidma endale paarilise, temaga paar minutit omaette vestlema ja seejärel teistele rääkima, mida oma paarilisest teada saadi. Teine tegevus oli rollimäng, mille käigus said paljud vabatahtlikud aru, kui oluline on teisi kuulates sellele täielikult pühenduda.

                                    



Pärast Lea Voltri koolitust ja tema lahkumist oli aeg lõunapausiks.
Lõunasöögi järel koondusid taas kõik vabatahtlikud ringi istuma ning algas päeva teine pool – Diana Haljasmäe ja Sheryl Võsu koolitus. Kuna nii Diana kui Sheryl on ise vabatahtlikud, oli neil jagada palju soovitusi ja huvitavaid üleaandeid, mille käigus said koolituse vabatahtlikud end ise proovile panna. Tehti ka palju rühmatöid, mis olid suureks abiks üksteise tundma õppimisel. Diana ja Sheryl olid abiks ka vabatahtlike seas tekkinud küsimustele vastamisel.



Peale Diana ja Sheryli põhjalikku koolitust oli selle päeva ametlik õppeosa läbi. Söödi õhtust ja vesteldi oma uute koolituse käigus tekkinud sõpradega.
Ühel hetkel tõid koolituse läbiviijad pärast pikka köögis sehkendamist sealt ükshaaval välja kõrvitsad. Vabatahtlikud moodustasid paariliikmelised rühmad ning asusid kõrvitsaid nikerdama. Selle tulemusena sündis esialgu mittemidagiütlevatest kõrvitsatest väga lõbusad (ja muidugi ka hirmuäratavad) kunstiteosed.





Pärast kõrvitsate nikerdamist oli veidi vaba aega ning siis mindi samade tiimiliikmetega, kellega enne sai kõrvitsaid nikerdatud, õue takistusrada läbima. Ilm oli üsna nigel, tibutas vihma ja kuna kogu päev oli selline olnud, oli maa mudane ja märg. Need, kes kummikutega tulid, võisid olla endale tänulikud!

Niisiis hakatigi vabatahtlik Eva-Lota juhendamisel lahendama erinevaid ülesandeid, mis panid proovile tiimitööoskused ja samuti ka närvide tugevuse, kuna kogu takistusraja vältel jälitas vabatahtlikke kaugusest keegi hirmuäratav olend. Mis või kes see oli, lõpuks teada ei saadudki. Ainult karjuda sai, suurest hirmust.



Kokkuvõttes oli takistusrada küll hirmus, kuid ääretult vahva ettevõtmine, mis kindlasti lähendas vabatahtlikke veelgi enam. 

Järgmine päev algas rahulikult, ükshaaval virgusid kõik vabatahtlikud ja asuti hommikust sööma. Seejärel koonduti tagasi ringi istuma ning Sheryl ja Diana, kes ka eile pika koolituse läbi viisid, rääkisid vabatahtlikele seekord tugiisiku rollist ja vabatahtlike võimalustest organisatsioonis. 

Taas sai teha rühmatöid, misjärel saabus vast üks oodatumaid hetki sel koolitusel – laste ankeetidega tutvumine. Iga vabatahtlik sai lugeda ankeete lastest ning leida, millise ankeediga tal kooskõla tekkis ja tundis, et suudab samastuda ja olla ankeedis kajastatud lapsele hea vanem vend või õde. Seejärel nõustasid vabatahtlikke veel Sheryl ja Diana, kes rääkisid vabatahtlikule neile huvi pakkunud lapsest veidi lähemalt ja arutlesid, kas vabatahtlik tuleks temaga toime. See oli üsna pikk protsess, sest mõlemad pooled pidid oma otsuses kindlad olema. 

Pärast ankeetidega tutvumist ja laste välja valimist pakkisid vabatahtlikud oma asjad ja kogunesid alla korrusele, kus neile jagati tunnistused. 

Tunnistusi ei saanud kõik osalejad, sest tegevustiim oli kogu koolituse vältel vabatahtlike kandidaate põhjalikult analüüsinud ja hinnanud ning leiti, et tunnistuse saavad ainult valitud osalejad. Neile, kes tunnistusest ilma jäid, oldi meeleldi nõus tagasisidet andma. 

Oligi selleks korraks koolitus lõppenud ja hakati tagasi Tartu poole sõitma! 




Sooviksin tänada ka meie sponsoreid:





                    Muhu Leib     







Julia Gerda


kolmapäev, 13. september 2017

Laagri lugu

Ühel mõnusal augustikuu hommikul kogunesid MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde nooremad ja veidi vanemad liikmed Vanemuise parklasse, et võtta koos ette üks vahva seiklus Põlvamaale. Ees ootas kaks päeva tegevusi ja lusti täis lastelaagrit. Laager toimus sellel aastal Mammaste Tervisespordikeskuses, mis andis võimalusi sportimiseks, vihmaga õues müramiseks, töötubade läbiviimiseks, veepommidega võrkpalli mängimiseks ja paljuks muuks.

Laagris osalesid noored vennad ja õed koos vanemate vendade ja õdedega- kõigile piisas tähelepanu. Kaasas oli imeline kokk Maiken. Tegutsemist oli laagris kõvasti- toimusid meisterdamised- kõik said valmistada imelised prossid endale või oma õele/vennale, teisel päeval meisterdati looduslike materjale kasutades maal teemal “Hernehirmutis”. Põnevust pakkusid nii sädelevad plastmassist kivikesed kui ka kuuseoksad ja pihlakad. Ilmataat kiitis meie ettevõtmised heaks ja panustas imelise kuuma ilmaga, mis toetas plaani viia lapsed ujuma. Põnevust ja meelelahutust jätkus vees kauemaks. Hiljem külastas laagrit kloun, kes tegi tuju heaks nii noorel kui vanemal osalejal. Päev oli pakkunud meile meeletuid emotsioone- lapsed olid rõõmsad ja vanemad õed/vennad rahul. Lisaks ujumisele sai esimesel päeval end värskendatud ka veepommvõrkpalliga- valesti püüdmise korral võis olla oht saada märjaks.

Teine päev möödus sarnaselt esimesele väga positiivsetes emotsioonides. Sai joosta õues, korjata lehti, loopida Discgolfi kettaid ja mängida sõpradega peitust. Omal kohal oli ka köögitoimkond. Selleks, et arendada ja proovile panna meeskonnatöö viidi läbi seiklusmäng lipujaht, kus kaks võistkonda pidid põnevusi täis metsamaastikul jahtima üksteise lippu ja püüdma seda enda valdustesse saada. Ülesanne pani proovile nii vaimsed kui ka füüsilised võimed. Oli väga meeleolukas ja kaasahaarav.

Avaldaksin tänusõnad tublidele vanematele vendadele ja õdedele, kes panustasid laagri organiseerimisse ja kohapealse aja sisustamisse. Meie suvelaager õnnestus 100%.


Valerka & Anuliine



Aitäh kõigile toetajatele:


kolmapäev, 7. juuni 2017

Reflektsioon MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde koolitusest



14. ja 15. aprillil Käbliku talus toimus MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde uute vabatahtlike koolitus. Talu hubane õhkkond ja ümbritsev imeline loodus pakkus kohalolijatele kodust tunnet. Teineteisega tutvumine ning uute teadmiste omandamine rahulikus atmosfääris oli puhas rõõm. Kogenud vabatahtlikud tutvustasid organisatsiooni tegevust, rääkisid tugiisiku ja lapse rollist. Külalised MTÜst Mure Pooleks andsid ülevaate laste psühholoogiast. Koolitus toimus mõnusas seminari formaadis, kus igaüks esitas küsimusi ning avaldas oma arvamust. Kahepäevane kokkusaamine kulmineerus tutvumisega nooremate õdedega ja vendadega ankeetide abil. Järgnevalt iga vabatahtlik valis endale kõige sobivama lapse. Seega koolitus oli lõppenud ning igaüks jäi helgelt mõtlema tulevase väljakutse peale. Emotsioone koolitusest jagavad meie uued vabatahtlikud Sirli ja Aleksei.

Ärkasin 7.30. Oli 14 aprill ja ehmusin kui nägin, et väljas sadas laia lund.. No mis siis ikka, kui lumi siis lumi ja tegin endale mõnusa suure tassi kohvi. Hinges oli selline meeldiv ootusärevus ja põnevus- nii palju uusi toredaid tutvusi ja väljakutseid ootab ees.. Mina olen seikluseks valmis!
Kell sai 9.00 ja väike armas buss väljus 12-ne üksteisele võõra vabatahtlikuga Tartu südalinnast suunaga Käbliku turismitalu poole. Meid ootas hubane hoolitsetud talupidamine, mõnusalt soojaks köetud ahju ja kodusoojusega! Kõik koolitused toimusid villaste sokkide sahisedes- vahetus ja sõbralikus õhkkonnas. Ei olnud rumalaid küsimusi ega valesid lahendusi. Kogu koolitusprogramm toimus sulnilt ja lõbusalt! Pimeduse saabudes pakkus põnevat ootusärevust ja erutavaid elamusi kindlasti ka õhtune meelelahutusprogramm :)

Järgmise päeva hommikul oli olek kohe kuidagi natuke pidulik- veidi veel koolitust ja siis  hakkame tutvuma väikeste õdede ja vendadega. Lõpuks, kui ankeedid lauale pandi, oli see väga-väga liigutav hetk- millegi  suure lõpp ja veel suurema algus. Tundsin kuidas olime meeskonnana üksteise kõrval ja teineteisele toeks. Kõikide näost paistis ootusärevus, põnevus ja pisut ka muret ning hirmu. Ankeetidega tutvumine toimus minu jaoks üllatavalt rahulikult- suisa aeg-luubis, nagu keegi ei julgeks nii tähtsa otsusega liialt rabistada. See oli väga lahe! 

Ja nagu kõikides õnnelike lõppudega muinasjuttudes, juhtus ka meil nii, et iga vabatahtlik leidis oma pärlikese, mida aidata läikima lüüa.. Meie oleme valmis!!! 

Aitähh, et lasete meil olla osa millestki nii olulisest ja erilisest :)

Tegelen vabatahtliku tööga peamiselt kahel põhjusel. Esiteks minul esineb missioonitunne, mille eesmärgiks on laias laastus panustada ühiskonda. Teiseks emotsioonid ja kogemused, mida pakub vabatahtlik tegevus on asendamatud. Taaskord mul oli õnn tutvuda ägedate inimestega ning juba esimestest minutitest sain aru, et sattusin heasse seltskonda. Peamine motivatsioon liituda MTÜ tegevusega tuligi teiste vabatahtlike ja koolitajate poolt, kelle ütlustest ja olemusest kiirgus inspiratsioon. Koolitus pakkus nii uusi teadmisi, kui ka vastusi küsimustele. Murettekitav küsimus „kas ma saan ikka väljakutsega hakkama?” kadus tänu abivalmitele MTÜ esindajatele ning kinnitusele, et meil on alati võimalus murede tekkimisel küsida abi ning seda saada. Jõudes koolituselt koju jäin põnevusega ootama tutvumist enda noorema vennaga ning uusi kohtumisi teiste vabatahtlikega.

Sirli ja Aleksei


MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde uute vabatahtlike koolitust 14.-15.04.2017 aitasid korraldada: