MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde suvine laager 2018

10.–12. augustil toimus Mammaste Tervisespordikeskuses MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde igasuvine laager.

Esimene ehk reedene päev oli väga sisutihe ja põnev, kuna külas olid rahuvalvajad Scoutspataljonist, kes näitasid ja lasid selga proovida oma varustust, õpetasid metallidetektoriga liiva seest koolapurke otsima ning selgitasid, näitasid ja õpetasid, miks on tähtis maastikul maskeeruda ning kuidas seal õigesti liikuda.Töötoa lõpetuseks kinkisid rahuvalvajad lastele paberist kokku liimitavate sõjamasinate komplektid, et lastele jääks tegemisrõõmu ka edaspidiseks.

Nagu ka eelmisel aastal, siis oli ka sellel aastal laagrilisi hea ja parema söögiga kostitamas kokk Maiken. Esimene päev lõppes sportmängudega, mille hulka kuulus nii tavaline võrkpall kui ka veepommivõrkpall.

Teine päev ehk laupäev hakkas kerge virgutusvõimlemise ning hommikupudruga. Päev oli täis meisterdamist ja nokitsemist.

Peamiseks temaatikaks oli taaskasutus. Toimus suur töötuba, kus tiimideks jagatud lapsed ja nende vanemad õed-vennad pidid välja mõtlema midagi kasulikku ja vahvat, mida saaks meisterdada ette antud tarbimisjääkidest, nagu ajalehed, munarestid, kangatükid jne. Ideid oli palju ja häid. Meisterdati kuusekaunistusi, tarbenõusid, Twisteri mäng, pimejalgpall ja palju muud. Kõik olid meisterdamisel väga usinad ning isegi kõige rahutumad hinged liimisid, kleepisid, õmblesid või teipisid väga keskendunult. Õhtul esitlesid tiimid üksteisele oma loomingut.

Taaskasutatud materjalidest meisterdamisega aga ei piirdutud. Samades tiimides meisterdati ka küpsisetorte, teemaks sipelgapesa. Ka toidulooming oli äärmiselt mitmekesine ning pilkupüüdev. Mõne tordi pealt võis näiteks leida lausa sipelgateks kehastunud õunaseemneid ja mõni tort oli nagu sipelgatempel.

Kolmas päev oli lõõgastumiseks. Söödi eelmisel päeval tehtud küpsisetorte, tantsiti Macarenat ja jenkat, võeti kokku kõik seni laagris toimunu, tänati osalejaid ja korraldajaid.

Indrek

Aitäh kõigile toetajatele:

21.–31. augustini on kõigil huvilitel võimalik Tartu Lille Noortekeskuses (Lille 9) tutvuda MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde laste ja vabatahtlike loominguga, mis on valminud meie laagris toimunud taaskasutuse töötoa raames.

Kuidas mina avastasin MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde?

Kahtlemata on igal meie MTÜ liikmel oma põnev lugu, kuidas tema teerada end meieni tõi. Seetõttu arvamegi, et oleks vahva neid lugusid jagada, mitte endale hoida!

Allpool ongi alustuseks tegu minu looga. Olen Julia Gerda, MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde kommunikatsioonijuht.

MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde messimelus!

Oli minu esimese ülikooliaasta esimene nädal, kui sattusin OLE ROHKEM tudengiorganisatsioonide messile. Ega ma ei teadnudki, mida see tähendab või mida täpsemalt oodata, mäletan vaid, et messitelkide vahele suubudes toodi kõigi osalejate tähelepanu sellele, et täites iga laua juures seal ette nähtud ülesandeid ja seeläbi kümme kleepsu kogudes on võimalik võita auhind. Mis auhind, see jäi saladuseks.

Eks uudishimulikuna ja kindla eesmärgita ma kleepse koguma hakkasingi, liikudes vähegi huvi pakkuvate organisatsioonide laudade juurde ja täites seal ette nähtud ülesandeid. Kui mul oli kümnest kleepsust umbes kaheksa olemas, vaatasin ringi, kuhu veel liikuda. Kõik huvipakkuvad kohad olin kas juba läbi vaadanud või tiirles nende ümber suur rahvamass. Siis jäi aga mulle silma MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde. Oma nime poolest paistis see organisatsioon otsekohe teiste seast välja. Ma ei osanud midagi oodata, kui selle MTÜ poole sammud seadsin, kuid peale esimeste lausete kuulmist olin nende ideest ja eesmärkidest võlutud. See oli kogu messi peale ainus organisatsioon, mille juures olin käinud, mis rõhutas teiste aitamist ja seeläbi enda parandamist inimesena.

Ma kuulasin mulle räägitut ääretult suure huviga ning sealt lahkudes teadsin, et see on see miski, millega kavatsen end siduda. Mäletan, kuidas helistasin ja kirjutasin sama päeva õhtul õhinaga oma tuttavatele, et kas nad teavad, milline kihvt organisatsioon olemas on. Selsamal õhtul uurisin ka lisaks nende ürituste kohta ning tõmbasin kalendris suure ringi ümber MTÜ Vanem Vend Vanem Õde infoõhtu päevale. Ka infoõhtul ja seejärel vabatahtlike koolitusel kuuldu mõjus motiveerivalt ja julgustas veelgi organisatsiooni käekäiku panustama.

Jah, tõesti, minu puhul oli nüansiks see, et olin juba üsna alguses endaga kokkuleppe teinud, et vanemaks õeks ma (veel) ei hakka, vaid soovin organisatsiooni tegemistes muudmoodi kaasa lüüa, mistõttu olengi nüüd tegevustiimis. Tundsin, et vanemaks õeks olemise kohustus on miski, milleks ma pole veel valmis ja ennekõike oleks minu olukorras parem õppida tundma seda, kuidas organisatsioon ise toimib. See ei välista aga tulevikus noorema venna või õe võtmist, mida ma ka kindlasti teen, sest see on teiste vabatahtlike räägitut kuuldes igal moel hindamatu kogemus.

Vaadates tagasi neile sündmustele, juurdlen tihti, kas see, kui ma oma samme messile poleks seadnud või see, kui ma poleks MTÜ Vanem Vend Vanem Õde messil silmanud, tähendaks, et ma ei oleks siin, kus ma praegu olen. Ilma nende väärtuslike teadmisteta, mida olen omandanud nii infoõhtul, koolitustel kui ka regulaarselt meie MTÜ jaoks kommunikatsioonialast tööd tehes.

Võiks ju mõelda, et mis olema peab, leiab alati oma tee sinuni, kuid ma usun, et ka ise tuleb esimene samm astuda. Seega, armas lugeja – meil on 28. märtsil tulemas infoõhtu, mis on suurepärane võimalus näha oma silmaga seda, milline on meie MTÜ, kuulda mida me teeme, küsida ükskõik mis küsimusi meie kohta ning kui ei midagi muud, lihtsalt põnev viis oma õhtut veeta.

Tule kohale, isegi kui huvi on imepisike – ei tea kunagi, mis sellest tärgata võib. Kohale tulemine on ju lihtne, ning võin lubada, et meie MTÜ liikmena saate selle panuse mitmekordselt tagasi.

Infoõhtu 28. märtsil kell 18.15 Korp! Sakalas. Vaata üritust Facebookis.

Tegevustiimide kohta saab lisainfot meie veebilehelt ja kui soovid teada kuidas meie vabatahtliks saamine käib, siis vaata siia!


Julia Gerda

Vabatahtlike koolitus

Ühel oktoobrikuu nädalavahetusel, täpsemalt 28.-29. oktoobril, toimus sellesügisene MTÜ Vanem Vend Vanem Õde vabatahtlike koolitus.

Väike, kuid mugav minibuss ootas osalejaid laupäeva hommikul Vanemuise teatri juures, et kõiki Ilbu puhkemajja viia.

Sinna jõudes jagati vabatahtlikud tubadesse ning pärast põgusat majaga tutvumist koguneti esimesele korrusele ringi istuma, et kuulata tervitussõnu. Seejärel sai alustada avapauguga – Lea Voltri koolitusega.

Lea jättis kahtlemata vabatahtlikesse jälje, kuna ei ei kõhelnud rääkida ka tõsielulisi juhtumeid Eesti peredest, millest mõned võisid lausa ihukarvad püsti ajada. Samuti viis Lea läbi ka mitmeid aktiivseid mänge - esimese puhul pidi igaüks leidma endale paarilise, temaga paar minutit omaette vestlema ja seejärel teistele rääkima, mida oma paarilisest teada saadi. Teine tegevus oli rollimäng, mille käigus said paljud vabatahtlikud aru, kui oluline on teisi kuulates sellele täielikult pühenduda.

                                    

Pärast Lea Voltri koolitust ja tema lahkumist oli aeg lõunapausiks.

Lõunasöögi järel koondusid taas kõik vabatahtlikud ringi istuma ning algas päeva teine pool – Diana Haljasmäe ja Sheryl Võsu koolitus. Kuna nii Diana kui Sheryl on ise vabatahtlikud, oli neil jagada palju soovitusi ja huvitavaid üleaandeid, mille käigus said koolituse vabatahtlikud end ise proovile panna. Tehti ka palju rühmatöid, mis olid suureks abiks üksteise tundma õppimisel. Diana ja Sheryl olid abiks ka vabatahtlike seas tekkinud küsimustele vastamisel.

Peale Diana ja Sheryli põhjalikku koolitust oli selle päeva ametlik õppeosa läbi. Söödi õhtust ja vesteldi oma uute koolituse käigus tekkinud sõpradega.

Ühel hetkel tõid koolituse läbiviijad pärast pikka köögis sehkendamist sealt ükshaaval välja kõrvitsad. Vabatahtlikud moodustasid paariliikmelised rühmad ning asusid kõrvitsaid nikerdama. Selle tulemusena sündis esialgu mittemidagiütlevatest kõrvitsatest väga lõbusad (ja muidugi ka hirmuäratavad) kunstiteosed.

Pärast kõrvitsate nikerdamist oli veidi vaba aega ning siis mindi samade tiimiliikmetega, kellega enne sai kõrvitsaid nikerdatud, õue takistusrada läbima. Ilm oli üsna nigel, tibutas vihma ja kuna kogu päev oli selline olnud, oli maa mudane ja märg. Need, kes kummikutega tulid, võisid olla endale tänulikud!

Niisiis hakatigi vabatahtlik Eva-Lota juhendamisel lahendama erinevaid ülesandeid, mis panid proovile tiimitööoskused ja samuti ka närvide tugevuse, kuna kogu takistusraja vältel jälitas vabatahtlikke kaugusest keegi hirmuäratav olend. Mis või kes see oli, lõpuks teada ei saadudki. Ainult karjuda sai, suurest hirmust.

Kokkuvõttes oli takistusrada küll hirmus, kuid ääretult vahva ettevõtmine, mis kindlasti lähendas vabatahtlikke veelgi enam. 

Järgmine päev algas rahulikult, ükshaaval virgusid kõik vabatahtlikud ja asuti hommikust sööma. Seejärel koonduti tagasi ringi istuma ning Sheryl ja Diana, kes ka eile pika koolituse läbi viisid, rääkisid vabatahtlikele seekord tugiisiku rollist ja vabatahtlike võimalustest organisatsioonis. 

Taas sai teha rühmatöid, misjärel saabus vast üks oodatumaid hetki sel koolitusel – laste ankeetidega tutvumine. Iga vabatahtlik sai lugeda ankeete lastest ning leida, millise ankeediga tal kooskõla tekkis ja tundis, et suudab samastuda ja olla ankeedis kajastatud lapsele hea vanem vend või õde. Seejärel nõustasid vabatahtlikke veel Sheryl ja Diana, kes rääkisid vabatahtlikule neile huvi pakkunud lapsest veidi lähemalt ja arutlesid, kas vabatahtlik tuleks temaga toime. See oli üsna pikk protsess, sest mõlemad pooled pidid oma otsuses kindlad olema. 

Pärast ankeetidega tutvumist ja laste välja valimist pakkisid vabatahtlikud oma asjad ja kogunesid alla korrusele, kus neile jagati tunnistused. 

Tunnistusi ei saanud kõik osalejad, sest tegevustiim oli kogu koolituse vältel vabatahtlike kandidaate põhjalikult analüüsinud ja hinnanud ning leiti, et tunnistuse saavad ainult valitud osalejad. Neile, kes tunnistusest ilma jäid, oldi meeleldi nõus tagasisidet andma. 

Oligi selleks korraks koolitus lõppenud ja hakati tagasi Tartu poole sõitma! 

Sooviksin tänada ka meie sponsoreid:

                    Muhu Leib     

Julia Gerda

Laagri lugu

Ühel mõnusal augustikuu hommikul kogunesid MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde nooremad ja veidi vanemad liikmed Vanemuise parklasse, et võtta koos ette üks vahva seiklus Põlvamaale. Ees ootas kaks päeva tegevusi ja lusti täis lastelaagrit. Laager toimus sellel aastal Mammaste Tervisespordikeskuses, mis andis võimalusi sportimiseks, vihmaga õues müramiseks, töötubade läbiviimiseks, veepommidega võrkpalli mängimiseks ja paljuks muuks.

Laagris osalesid noored vennad ja õed koos vanemate vendade ja õdedega- kõigile piisas tähelepanu. Kaasas oli imeline kokk Maiken. Tegutsemist oli laagris kõvasti- toimusid meisterdamised- kõik said valmistada imelised prossid endale või oma õele/vennale, teisel päeval meisterdati looduslike materjale kasutades maal teemal “Hernehirmutis”. Põnevust pakkusid nii sädelevad plastmassist kivikesed kui ka kuuseoksad ja pihlakad. Ilmataat kiitis meie ettevõtmised heaks ja panustas imelise kuuma ilmaga, mis toetas plaani viia lapsed ujuma. Põnevust ja meelelahutust jätkus vees kauemaks. Hiljem külastas laagrit kloun, kes tegi tuju heaks nii noorel kui vanemal osalejal. Päev oli pakkunud meile meeletuid emotsioone- lapsed olid rõõmsad ja vanemad õed/vennad rahul. Lisaks ujumisele sai esimesel päeval end värskendatud ka veepommvõrkpalliga- valesti püüdmise korral võis olla oht saada märjaks.

Teine päev möödus sarnaselt esimesele väga positiivsetes emotsioonides. Sai joosta õues, korjata lehti, loopida Discgolfi kettaid ja mängida sõpradega peitust. Omal kohal oli ka köögitoimkond. Selleks, et arendada ja proovile panna meeskonnatöö viidi läbi seiklusmäng lipujaht, kus kaks võistkonda pidid põnevusi täis metsamaastikul jahtima üksteise lippu ja püüdma seda enda valdustesse saada. Ülesanne pani proovile nii vaimsed kui ka füüsilised võimed. Oli väga meeleolukas ja kaasahaarav.

Avaldaksin tänusõnad tublidele vanematele vendadele ja õdedele, kes panustasid laagri organiseerimisse ja kohapealse aja sisustamisse. Meie suvelaager õnnestus 100%.

Valerka & Anuliine

Aitäh kõigile toetajatele:

Reflektsioon MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde koolitusest

14. ja 15. aprillil Käbliku talus toimus MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde uute vabatahtlike koolitus. Talu hubane õhkkond ja ümbritsev imeline loodus pakkus kohalolijatele kodust tunnet. Teineteisega tutvumine ning uute teadmiste omandamine rahulikus atmosfääris oli puhas rõõm. Kogenud vabatahtlikud tutvustasid organisatsiooni tegevust, rääkisid tugiisiku ja lapse rollist. Külalised MTÜst Mure Pooleks andsid ülevaate laste psühholoogiast. Koolitus toimus mõnusas seminari formaadis, kus igaüks esitas küsimusi ning avaldas oma arvamust. Kahepäevane kokkusaamine kulmineerus tutvumisega nooremate õdedega ja vendadega ankeetide abil. Järgnevalt iga vabatahtlik valis endale kõige sobivama lapse. Seega koolitus oli lõppenud ning igaüks jäi helgelt mõtlema tulevase väljakutse peale. Emotsioone koolitusest jagavad meie uued vabatahtlikud Sirli ja Aleksei.

Ärkasin 7.30. Oli 14 aprill ja ehmusin kui nägin, et väljas sadas laia lund.. No mis siis ikka, kui lumi siis lumi ja tegin endale mõnusa suure tassi kohvi. Hinges oli selline meeldiv ootusärevus ja põnevus- nii palju uusi toredaid tutvusi ja väljakutseid ootab ees.. Mina olen seikluseks valmis!

Kell sai 9.00 ja väike armas buss väljus 12-ne üksteisele võõra vabatahtlikuga Tartu südalinnast suunaga Käbliku turismitalu poole. Meid ootas hubane hoolitsetud talupidamine, mõnusalt soojaks köetud ahju ja kodusoojusega! Kõik koolitused toimusid villaste sokkide sahisedes- vahetus ja sõbralikus õhkkonnas. Ei olnud rumalaid küsimusi ega valesid lahendusi. Kogu koolitusprogramm toimus sulnilt ja lõbusalt! Pimeduse saabudes pakkus põnevat ootusärevust ja erutavaid elamusi kindlasti ka õhtune meelelahutusprogramm :)

Järgmise päeva hommikul oli olek kohe kuidagi natuke pidulik- veidi veel koolitust ja siis  hakkame tutvuma väikeste õdede ja vendadega. Lõpuks, kui ankeedid lauale pandi, oli see väga-väga liigutav hetk- millegi  suure lõpp ja veel suurema algus. Tundsin kuidas olime meeskonnana üksteise kõrval ja teineteisele toeks. Kõikide näost paistis ootusärevus, põnevus ja pisut ka muret ning hirmu. Ankeetidega tutvumine toimus minu jaoks üllatavalt rahulikult- suisa aeg-luubis, nagu keegi ei julgeks nii tähtsa otsusega liialt rabistada. See oli väga lahe! 

Ja nagu kõikides õnnelike lõppudega muinasjuttudes, juhtus ka meil nii, et iga vabatahtlik leidis oma pärlikese, mida aidata läikima lüüa.. Meie oleme valmis!!! 

Aitähh, et lasete meil olla osa millestki nii olulisest ja erilisest :)

Tegelen vabatahtliku tööga peamiselt kahel põhjusel. Esiteks minul esineb missioonitunne, mille eesmärgiks on laias laastus panustada ühiskonda. Teiseks emotsioonid ja kogemused, mida pakub vabatahtlik tegevus on asendamatud. Taaskord mul oli õnn tutvuda ägedate inimestega ning juba esimestest minutitest sain aru, et sattusin heasse seltskonda. Peamine motivatsioon liituda MTÜ tegevusega tuligi teiste vabatahtlike ja koolitajate poolt, kelle ütlustest ja olemusest kiirgus inspiratsioon. Koolitus pakkus nii uusi teadmisi, kui ka vastusi küsimustele. Murettekitav küsimus „kas ma saan ikka väljakutsega hakkama?” kadus tänu abivalmitele MTÜ esindajatele ning kinnitusele, et meil on alati võimalus murede tekkimisel küsida abi ning seda saada. Jõudes koolituselt koju jäin põnevusega ootama tutvumist enda noorema vennaga ning uusi kohtumisi teiste vabatahtlikega.

Sirli ja Aleksei

MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde uute vabatahtlike koolitust 14.-15.04.2017 aitasid korraldada: