14. ja 15. aprillil Käbliku talus toimus MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde uute
vabatahtlike koolitus. Talu hubane õhkkond ja ümbritsev imeline loodus pakkus
kohalolijatele kodust tunnet. Teineteisega tutvumine ning uute teadmiste
omandamine rahulikus atmosfääris oli puhas rõõm. Kogenud vabatahtlikud
tutvustasid organisatsiooni tegevust, rääkisid tugiisiku ja lapse rollist.
Külalised MTÜst Mure Pooleks andsid ülevaate laste psühholoogiast. Koolitus
toimus mõnusas seminari formaadis, kus igaüks esitas küsimusi ning avaldas oma
arvamust. Kahepäevane kokkusaamine kulmineerus tutvumisega nooremate õdedega ja
vendadega ankeetide abil. Järgnevalt iga vabatahtlik valis endale kõige
sobivama lapse. Seega koolitus oli lõppenud ning igaüks jäi helgelt mõtlema
tulevase väljakutse peale. Emotsioone koolitusest jagavad meie uued
vabatahtlikud Sirli ja Aleksei.
Ärkasin 7.30. Oli 14 aprill ja ehmusin kui nägin, et väljas sadas laia
lund.. No mis siis ikka, kui lumi siis lumi ja tegin endale mõnusa suure tassi
kohvi. Hinges oli selline meeldiv ootusärevus ja põnevus- nii palju uusi
toredaid tutvusi ja väljakutseid ootab ees.. Mina olen seikluseks valmis!
Kell sai 9.00 ja väike armas buss väljus 12-ne üksteisele võõra
vabatahtlikuga Tartu südalinnast suunaga Käbliku turismitalu poole. Meid ootas
hubane hoolitsetud talupidamine, mõnusalt soojaks köetud ahju ja kodusoojusega!
Kõik koolitused toimusid villaste sokkide sahisedes- vahetus ja sõbralikus
õhkkonnas. Ei olnud rumalaid küsimusi ega valesid lahendusi. Kogu
koolitusprogramm toimus sulnilt ja lõbusalt! Pimeduse saabudes pakkus põnevat
ootusärevust ja erutavaid elamusi kindlasti ka õhtune meelelahutusprogramm :)
Järgmise päeva hommikul oli olek kohe kuidagi natuke pidulik- veidi veel
koolitust ja siis hakkame tutvuma
väikeste õdede ja vendadega. Lõpuks, kui ankeedid lauale pandi, oli see
väga-väga liigutav hetk- millegi suure
lõpp ja veel suurema algus. Tundsin kuidas olime meeskonnana üksteise kõrval ja
teineteisele toeks. Kõikide näost paistis ootusärevus, põnevus ja pisut ka
muret ning hirmu. Ankeetidega tutvumine toimus minu jaoks üllatavalt
rahulikult- suisa aeg-luubis, nagu keegi ei julgeks nii tähtsa otsusega liialt
rabistada. See oli väga lahe!
Ja nagu kõikides õnnelike lõppudega muinasjuttudes, juhtus ka meil nii,
et iga vabatahtlik leidis oma pärlikese, mida aidata läikima lüüa.. Meie oleme
valmis!!!
Aitähh,
et lasete meil olla osa millestki nii olulisest ja erilisest :)
Tegelen vabatahtliku tööga peamiselt kahel põhjusel. Esiteks
minul esineb missioonitunne, mille eesmärgiks on laias laastus panustada
ühiskonda. Teiseks emotsioonid ja kogemused, mida pakub vabatahtlik tegevus on
asendamatud. Taaskord mul oli õnn tutvuda ägedate inimestega ning juba
esimestest minutitest sain aru, et sattusin heasse seltskonda. Peamine
motivatsioon liituda MTÜ tegevusega tuligi teiste vabatahtlike ja koolitajate
poolt, kelle ütlustest ja olemusest kiirgus inspiratsioon. Koolitus pakkus nii
uusi teadmisi, kui ka vastusi küsimustele. Murettekitav küsimus „kas ma saan
ikka väljakutsega hakkama?” kadus tänu abivalmitele MTÜ esindajatele ning
kinnitusele, et meil on alati võimalus murede tekkimisel küsida abi ning seda
saada. Jõudes koolituselt koju jäin põnevusega ootama tutvumist enda noorema
vennaga ning uusi kohtumisi teiste vabatahtlikega.
Sirli ja Aleksei
