Nii
mõnedki uued vabatahtlikud seisavad alguses silmitsi küsimusega: „Mida ma koos
oma noorema õe või vennaga siis õieti tegema hakkan?” Jah, see küsimus käis ka
minu peast läbi, enne kui oma noorema õega esimest korda omavahel kokku sain.
Meie kõige esimesel kohtumisel viibisid ruumis ka tema ema ja programmi
koordinaator Evelin. Sel hetkel teadsin ma temast ainult seda, mida ütles mulle
tema enda täidetud ankeet – loov, meisterdamishimuline ja julge. Kui ma teda
aga esimest korda nägin, tundus ta mulle hoopis rahulik, vaikne ja pigem
tagasihoidlik. Kartsin, et kui me kahekesi jääme, ei oska ma temaga midagi rääkida
või siis vastupidi, tema ei taha minuga eriti kõneleda ja ma pean temast sõnu
suust välja kangutama. Mõtlesin välja kõiksugu teemasid ja küsimusi, mida
vajaduse korral kasutada.
Meil
läks aga kõik libedalt – saime kokku tema kodus ning juba esimesest hetkest
peale haaras tema ohjad enda kätte. Mul jäi vaid üle kõigega kaasa minna.
Tegime teatevõistlusi, vaatasime 3D-s seebikaid, lõikasime ja kleepisime,
sirvisime ajakirju, kuulasime muusikat ja tegime võileibu. Neli tundi hiljem
oli mul võhm väljas. Esimene koosviibimine läks edukalt ning andis mulle
paljuski aimu, mis lapsega tegu on. Mu nooremale õele meeldis meisterdada – väga
hea! Järgmisel korral kutsusin ta enda juurde ning hakkasime koos kõrvarõngaid
tegema. Ka sellele järgnenud kordadel kohtusime minu kodus ning saime üheskoos
kokata, lauamänge mängida, meisterdada või lihtsalt niisama muusikat kuulata ja
lobiseda. Sellised tegevused ei ole enamasti eriti kulukad, seega saavad nii
vabatahtlikud (olgem ausad, paljud meist on tudengid) raha vähem kulutada ja ühtlasi
õpetada sellega noortematele põhimõtet, et koos võib olla tore ka raha
kulutamata. Mina püüdsin samuti nooremale õele näidata, et raha ei ole kõige tähtsam
asi ning väärtusi ei pea mõõtma vaid selles, kui palju mingi asi maksab.
Sellegipoolest
on vahel hea koos midagi vahvat teha ja natuke ka rahaliselt panustada. Meiegi
külastame aeg-ajalt kino, et vaadata kõige uuemaid eestikeelseid multikaid.
Muidugi tasub uurida ka kohti, kus on võimalik lastega soodustust saada või on
kuskil meie programmiga lausa eraldi sooduspakkumisi. Näiteks Ahhaa keskusesse
on vabatahtlikul võimalus minna n-ö kaks ühe hinnaga ehk maksta tuleb vaid enda
pileti eest. Meie võtsime selle põneva külastuskäigu ette ja veetsime seal ühe
lõbusa lõunapooliku. Ühel korral suundusime veel näiteks Aura veekeskusesse,
kus saime torudest alla lasta ja niisama vees sulistada.
Kindlasti
tasub piiluda ka huvitavatesse muuseumitesse, mida Tartus õnneks jätkub. Miks
mitte külastada erinevaid spordiüritusi, kui noorem vend või õde armastab füüsilist
tegevust, või hoopis tasuta kontserte, kui väike sõber unistab muusikukarjäärist?
Tegevuste leidmisel tasub ikka arvestada lapse omapärasid ja huvisid. Siit
leheküljelt võid leida palju uusi ideid, kuhu minna: http://kultuuriaken.tartu.ee/
Alati tasub silma peal hoida ka Facebookis jagatavatel üritustel. Paljud neist
on tasuta ning kokkuvõttes võite mõlemad saada ägeda elamuse osaliseks.
Kõik
need lõbusad tegevused on head, kuid alati ei pea midagi ekstralahedat tegema,
et koos tore oleks. Mina ja minu noorem õde istume sageli lihtsalt kohvikus
maha, võtame sooja kakao ja koogitükikese ning räägime maast ja ilmast. Minu
arvates on oluline, et vabatahtlikud veedaksid oma noorema õe/vennaga niisama
kvaliteetaega, et oma sõpra paremini tundma õppida. Vahel võib ka lihtsalt
niisama olla ja uurida, kuidas tal läheb, mis ta põnevat teinud on, rääkida
natuke enda tegemistest ehk lasta tal end sulle avada. Nii mõnelgi lapsel siin
programmis ei ole sõpru, kellele oma elust – nii muredest kui rõõmudest – rääkida.
Just Sina võid olla see, kes kuulab teda ja saab anda talle nii head nõu, kui
oskab. Vabatahtlikul on erakordne võime oma sõpra suunata ja abistada. Olen
isegi programmis veedetud aja jooksul pidanud puutuma kokku küsimuste või
muredega, mis mind alguses päris tummaks võtavad. Siis aga saan aru, et mina
olen see, keda ta usaldab ja kelle soovitused ning arvamused talle korda lähevad.
Just sellistel lihtsatel hetkedel olen saanud teda aidata, rääkides temaga
asjadest ausalt, ja püüdnud talle selgitada, kuidas maailm või ühiskond toimib.
Ilusad
kevadilmad on tulemas. Seetõttu soovitan kõigil vanematel vendadel-õdedel oma
noorem sõber kaasa haarata ning välja päikese kätte jalutama minna. Kaasa
haarake jäätis ning miks mitte fotoaparaat, et neid vahvaid hetki koos jäädvustada.
Päikest!
Merke
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar