neljapäev, 24. september 2020

Liisi lugu

Kui 2016. aasta kevadel Vanem Vend, Vanem Õde programmiga liitusin, olin väga õhinal ja täis tahet hakata oma väikese õe suureks heategijaks. Olin valmis palju panustama, et talle igati toeks olla ja tema päevi säravamaks muuta. Milleks ma ei olnud valmis, oli see, kui palju mul tegelikult võita oli. 

Neli aastat hiljem võin öelda, et õega koos veedetud aeg on andnud mulle soovitud eneseteostuse ja hea eesmärgi nimel tegutsemise võimaluse. Ometi näib minu heategemine kaduvväike kõige selle veel parema kõrval, mida olen ise meie suhtest tagasi saanud. Vahest väärtuslikem õppetund on olnud vastutuse võtmine ühe noore inimese jaoks päriselt ja püsivalt olemas olla. See tähendab kedagi oma südamesse võtta ja teda seal pidada midagi vastu ootamata. See tähendab tema jaoks aega võtta, tema soovidega arvestada ja temaga koos seigelda. Seda tunnet võiks seletada nagu suurt südame paisumist, milles annavad avarust soojus, hoolivus ja teise mõttes pidamine. Olen nii palju avatum ja empaatilisem, samuti julgen ja tahan suhelda erivajadustega inimestega. Leidsin õe peres endale pere, sain sõpru teiste vabatahtlike seas. Tänu programmis osalemisele tegin ka teadliku sammu karjäärialaselt ja asusin tööle noortega. Olen õnnelik, et näen endas head. 

Usun, et minu kogemus Vanem Vend, Vanem Õde programmis on olnud sama unikaalne kui universaalne - ühelt poolt on see olnud ainult minu ja minu õe ainukordne lugu, aga teisalt taandub see kõik ikka üheks, armastuseks.

Liis M.
Endine vabatahtlik

Sinu sõprus võib muuta kellegi elu. Ulata käsi ja ühine Vanem Vend, Vanem Õde perega!

Uute vabatahtlike koolituse osalemiseks täida ankeet siin.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar